Kirjand: Minu põlvkond ja selle tulevik eestis
internetiajastul. Põhilise aja veedame õhtuti arvuti taga istudes suhtlusportaalides, oleme saanud
sealt ka hulganisti teadmisi. Meie vaated võivad tunduda literatuursed, sest iga meist aastaid
vanem ja kogenum inimene võib põhjendatult küsida: ,,Mida teie, va elukogemuseta jõmpsikad,
elust teate?" Võimalik vastus, et teame üpris palju, ei rahulda ilmselt küsijat. Kuid muud me seni
vastata ei oska kuniks pole näinud seda ,,päris" elu, peame toetuma oma internetikogemustele.
Oleme esimene põlvkond noori, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist. Me oleme
oma tulevikus kindlamad ja veendunud, et Eestil läheb üldiselt homme paremini kui täna, aga
loodame sellest ka endale suuremaid võimalusi. Meil pole põhjust minevikuihaluseks, suurim
tulevikumure on hea töökoht. Enamik noori valmistub seepärast homseks karjääriks asjaliku
enesekindlusega, panustades välimusele, haridusele, keelteoskusele, sõpradele, reisidele. Kõige