Iga külastus välisvõrku jätab alatise jälje meie sisevõrgust tulnud liikluse näol. Õppeasutus kui niisugune aga vaevalt kuivõrd meelelahtusliku otstarbega on, mistõttu kõiksugune ebakorrapärane küberkäitumine annab ise teada toimuvast. Lehekülgede piiramine kasutades kas mõne pere-sõbraliku avaliku nimeserveri süsteemi teenust või sätestades kohalikul tasemel vastavad nimeserver/tulemüüri sätted aitab kindlasti kaasa otstarbekale internetikasutusele. 1. 2 Sõltuvus välisvõrgust Kübermaailma pakutavad võimekused on küllaltki ahvatlevad, kuid kuivõrd meil seda antud keskkonnas (õppeasutus) ikkagi tarvis on? Liigne sõltuvus välisvõrgust tuleb ilmsile nii pea, kui ühendus meie sisevõrgu ja välisvõrgu vahelt kaob. Suurel määral tasub ikkagist, vähemasti infovahetusega seotud lahendused, realiseerida kohalikul tasandil, sellega on kindlustatud, et ei käida kellelgi kaelas pärimisega ,,miks minul internetti ei ole
· Eesti lapsevanemad on võrdlemisi muretud lapsi puudutavate riskide suhtes. Näiteks 33% Eesti lapsevanematest tunneb muret võimaluse pärast, et tema last internetis kiusatakse. EL-is tervikuna on see näitaja 54%. 39% Eesti 617-aastaste laste vanematest on väga või mingil määral mures võimaluse pärast, et tema laps langeb sobimatu sisuga võrguflirdi ohvriks. Sama näitaja on Euroopa Liidus keskmiselt 60%. · Eestis on internetikasutusele vähemalt ühe piirangu seadnud mõnevõrra väiksem hulk emasid-isasid (32%) kui Euroopas keskmiselt (38%). · Samas kuulub Eesti koos Taani, Rootsi, Hollandi ja Islandiga nende väheste Euroopa riikide hulka, kus vanemad peavad reeglite kehtestamist interneti kasutamisele olulisemaks telerivaatamise piiramisest. · Vanemad kontrollivad laste internetikasutust mitmel viisil kasutatakse nii
annaabi.ee 
