aastal astus Lenin Kaasani ülikooli õigusteaduskonda, kuid samal aastal visati ta sealt välja üliõpilasliikumises osalemise pärast. 1900 asus Lenin elama välismaale. Peamised elukohad olid Sveitsis, Austria- Ungaris,Inglismaal ja Prantsusmaal. Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks. Nendega lubas Lenin suhted igaveseks katkestada. 1917 elas Lenin Sveitsis,aga siis sai ta kuulda Veebruarirevolutsioo nist ja hakkas otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt
viimaste toetus ning liikmeskond oli tunduvalt suurem. Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas: näiteksGrigori Zinovjev, Jossif Stalin ja Sergo Ordzonikidze. Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja toetamise lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks.1917 elas Lenin endiselt Sveitsis. Siis sai ta aga kuulda Veebruarirevolutsioonist ning otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu. Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õõnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks.
Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas: näiteks Grigori Zinovjev, Jossif Stalin ja Sergo Ordzonikidze. 18 Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja toetamise lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks. Lenin (bolsevikud) ja Saksamaa 1915. aaasta märtsis koostas VSDTP ja Poola ning Leedumaa SDTP liige Aleksander Parvus plaani, mille eesmärgiks oli rahastada Venemaalt pärit ning emigratsioonis elavaid Tsaarivõimu vastaseid radikaalseid parteisid revolutsioonilises tegevuses -Venemaa sõjalise jõu ning kaitsevõime nõrgendamiseks. Plaanile sai ta rahalise toetuse Saksa Kindralstaabi ja Välisministeeriumi poolt, esialgse avansina 2 000 000 saksa marka.[1]... Hilisemate
annaabi.ee 
