P.Pinna, M.Martna,O.Strandman, J.Pitka
Nimetatud seisukoht pääses Mihkel
Martna mõjul domineerima kogu Eesti sotsiaaldemokraatias.
Jaanuaris 1918 suundus Martna Eesti välisdelegatsiooni liikmena taotlema
iseseisvuse tunnustamist Keskriikidelt. Kuna Sakas valitsus keeldus tema riiki
lubamisest, jäi Martna koos Jaan Tõnissoni ja Karl Menninguga Kopenhaagenisse,
modustades delegatsiooni keskuse ja tutvustades Eestis Euroopas. 1919
saavutas Martna Eesti omariikluse tunnustuse Sotsialistlikult Internatsionaalilt ja
täitis mitmeid ülesandeid saksamaal aitas kaasa eesti sõjavangide
vabanemisele ja pidas läbirääkimisi väljaveetud varade tagastamiseks.
1919. aasta lõpus Tallinna saabunud Mihkel Martna jätkas tegevust
parlamendiliikmena. Olles Asutava Kogu ja Riigikogu kõigi koosseisude saadik ja
1924-1934 Riigikogu abiesimees, osales ta korduvalt Euroopa Parlamendivahelise
Liidu kongressil ja Rahvasteliidu töökonverentsidel. Teenete eest Eesti riikluse