Eesti kirjanduse ajalugu II
Lepiku tekstid hakkavad koonduma ka
pikemateks sarjadeks. Kui meenutada hilisemat Kangro luule muutumist, siis seal on midagi
sarnast (vabavärss, pikemad sarjad, viited teistele tekstidele). Lepiku puhul on kontrastide ja
teravuste roll suurem (kontrastid reliefsemad).
Kolmandas perioodis muutud Lepik veel radikaalsemaks, kui ta oli 50ndatel aastatel. Ta
hakkab moodsa luule keelt põimima eesti rahva- ja regilauluesteetikaga. Modernistlik muutus
kirjanduses on internatisonaalse värvinguga, aga Lepiku puhul võib rääkida mingil moel
rahvusmodernismist. Ta teksti tuleb sisse graafiline luule (pididmotiivid). Pildilisus(visuaalne
komponent) avaldub ka muudmoodi, hakkab tulema nn värvilisi poeeme. Lepik on üpris
irooniline ja kriitiline. 60ndate pagulasluulele on oluline ka kriitilisus. Üks Lepiku
iseloomulikumaid tunnuseid võib olla ka elliptilisus (ei kirjutata täis lauseid, kuid konteksti
kaudu võib aru saama, millest jutt on).