Religioon õhtumaises kultuuris
see varieerub grupiti. Konstruktsioonid pole tõesed või väärad, vaid lihtsamad ja
keerulisemad. Kultuur ei ole see, mis on iseenesest olemas, vaid see on see, mida me ise oma
igapäevaelus loome. See tähedab seda, et reaalsusest aru saamine ei ole mitte ainult
objektivistlik, vaid see on alati väärtushinnanguline. Reaalsus on miski, mis loodub
sotsiaalses kommunikatsioonis, ei ole põhimõttelist selgelt piiri abstrakste teadmise ja argise
käitumise vahel.
Kogu protsess algab internaliseeimisest, see on see, mis tuleb vanematelt, ka see on juba
väärtuspõhine. Need on omandatud hinnangud, mis vormuvad reaalsuseks, meie arusaamaks
sellest, mis maailm on. Lisandub ka see, et me elame ja käitume oma teadmistele vastavalt.
See kõik moodustab ühiskondliku reaalsuse objektid, institutsioonid, keel. Kõige
ilmekamalt avalduvad need tunnused kultuuridevahelises suhtluses.
Tajumine on üks valdkondi, mis moodustavad konkreetse kultuuri põhistruktuuri. Siit