Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim · Etüüd (prantsuse étude) on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. · Prelüüd (prantsuse keeles prelude) on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos.
meelestatust. 1907 lahkus J. Oks Massust vastuolude tõttu kohalike ametivõimude ja kirikutegelastega Jaan Oks kirjanikuna Põhiline loomeaeg 1906 1910 Kirjutas luulet, proosat, kriitikat Loomingu enamus on hävinud Looming on väga vastuoluline, segu andekusest ja vaimuhaigusest, mässuline Oks ei viimistlenud oma loomingut Ta ise määratles oma töid mittekirjanduslike terminitega intermetso, meeleolu jne. Teosed Kogutud teosed (Stockholm 1957) 1909 oratoorium "Kannatamine", osaliselt avaldatud 1918 novell "Tume inimeselaps" 1920 novell "Neljapäev" " Vaevademaa" proosavalimik 1967 " Hingemägede ääres" proosavalimik1989 Vaino Vahing kirjutas J. Oksast monodraama "Mees, kes ei mahu kivile"
homofoonia on mitmehäälsus, mille puhul üht põhimeloodiat saadavad teised hääled huglaarid olid Hispaania rändlaulikud humoresk on väike humoristlik rõõmsaloomuline instrumentaalpala humanistlik iluideaal iseloomustab renessanssaega, mis ülistab inimest ja elu ennast hümn on ülev, pidulik ülistuslaul; selles laadis helitöö v. luuletus instrumentaalmuusika on pillidele kirjutatud, pillidel esitatav muusika intermezzo (intermetso) on vahepala; vabavormiline instrumentaallühipala või sonaadi osa imitatsioon on sama meloodia või meloodiaosa kordamine helitöö eri häältes improvisatsioon on ettevalmistamata, esitamise ajal loodud teos kaanon on laul, milles kõik hääled esitavad üksteise järel alustades sama meloodiat kammertoon on helihark koorile hääle andmiseks ja instrumentide häälestamiseks kantaat on instrumentaalsaatega mitmeosaline pidulik vokaalteos koorile ja solistidele või ainult koorile
Juurika intervjuu E. Jõgile). 1 Ojakäär 2000: 324 175 LISA 4. P. VEEBELI 3. KONTSERDI KAVA (täpsustustega) 1. Sensation E. Köstner orkester 2. Mexikana, eksootiline rapsoodia E. Plessow orkester 3. Lamentation Coleman Hawkins Saksofoni soolo R. Gross arr. P. Veebel 4. Naȧla, fox-trot intermetso Léo Delibes arr. A. Lange 5. Hör mein Lied, Violetta R. Lukesch orkester 6. Bei mir bist du schoen arr. P. Veebel svingsekstett koosseisus: R.Flink – trompet, O. Vichmann – klarnet, A. Eller – tenorsaksofon, V. Roots – klaver, H. Velberg – kontrabass, K. Strobel – trummid II 7. Mariachie, rumba h.filmist “Tütarlaps kuldsest läänest” S
annaabi.ee 
