Korrosioonikindluse suurendamiseks nitreeritakse temperatuuril 600-700 kraadi Celcius'e järgi, sel juhul tekib 1-2 tunni jooksul kuni 0,03 mm paksune rikastatud kiht. Nitreerimisel tekivad nitriidid. Need on lämmastiku ja metallide või väiksema elektronegatiivsusega mittemetallide ühendid. Neid käsitatakse ammoniaagi derivaatidena. Keemilise sideme laadi järgi eristatakse ioonilisi, kovalentseid ja intermetallilisi nitriide. Nitriidid on põhimõtteliselt kristalsed ained, mõnu hüdrolüüsib õhus (eraldub ammoniaak). Intermetallilised nitriidid on väga kõvad, keemiliselt inertsed ja kuumuskindlad materjalid.
Head elektri- ja soojusjuhid Li lähedased Na “hüpe”: aatomiraadiuse kiirem kasv K Rb lähedased Cs Kõik LM oksüdeeruvad õhus väga kiiresti Rb, Cs – süttivad õhus, F2-s, Cl2-s momentselt reageerivad energiliselt paljude mittemetallidega ja ühenditega (Br2, I2, S, H2 (kõrgemal t-l), põlevad CO2-s); paljude metallidega moodustavad intermetallilisi ühendeid, omavahel sulameid Veega: 2Lm + 2H2O → 2LmOH + H2 Li rahulikult, Na energiliselt, K - eralduv vesinik süttib, Rb, Cs - plahvatavad Hapetega: → soolad + H2 Lahuste puhul toimub reaktsioon kõigepealt veega → leelis (mis võib edasi reageerida) 2.2.5. Kasutamine 2.2.5.1. Lihtainetena (metallidena) Mitmed kasutusalad erinevatel LM-del sarnased K - Na sulam tuumareaktoris soojuskandjana