1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkamad lauljad).
10 päeva 2 novell- Gino di tacco võtab rikka Cluny abti vangi, ravib kõhuhädast, saavad sõpradeks, tacco saab õukonda tagasi. 8) Cervantes- 1547-1616 sündis Alcale de Henareses, vaese arsti peres, kirev elukäik, õppis Madriidis, 1560 Itaaliasse, värvati seal Hispaania sõjaväkke, sai haavata(vasak käsi), 1575 Hispaania mereröövlite kätte kuni 1580. Lõpu poole oli vaimulik. Looming- 1613 'Õpetlikud novellid' 1615 '8 komöödiat ja 8 intermeediumit' Don Quijote- tegi maha rüütliromaanide elukaugeid fantaasiaid. Sancho Panza lootis saada saare valitsejaks, Quijote võitleb armastatu Dulcinea eest, kes ei ilmu kordagi raamatus. Quijote esimene võitlus tuulikutega, sai raskelt haavata, enamik ta tegevusi lõppeb ähvardustega, teine võitlus rüütliga, kes saab peksa ja peab Quijote käsul minema Dulcinea käske täitma. Kui ta ei plaani mõnd rüüteliku asja on ta tark ja sügava elumõttega
suurejoonelised dekoratsioonid väldivad baroklikku ja lavaefektid; toredust. Esimeseks Napoli ooper – valitses 18. klassikaliseks koomiliseks sajandi I poolel enamikus ooperiks peetakse Giovanni Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, Battista Pergolesi vaatemängulisuse asemel on intermeediumit “Teenija- suurem rõhk muusikal ja laulul. käskijanna”. Saksa Ideaaliks sai bel canto – kaunis Singspiel(laulumäng) sündis toon, virtuoossus, 18. Sajandi keskel inglise ja väljendusrikkus. Tekkisid tõsine prantsuse laulumängude ooper ja koomiline ooper. 17. eeskujul, mis jõudsid sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Saksamaale tänu
rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit "Teenija- käskijanna" ("La serva padrona", 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda zanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme
ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit “Teenija- käskijanna” (“La serva padrona”, 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda žanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme