Histoloogia võimalikud küsimused
Säsi
toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb
tihe kapillaaride võrgustik.
34. Seljaaju hallaine
Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga-
ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba
ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis.
Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning
vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb
nucleus thoracicus.
35. Higinäärmete jaotus ja ehitus
Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad
lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja
apokriinseteks näärmeteks.
36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus