Omariikluse taastamine ja taasiseseisvumine
16.
november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ENSV seaduste
ülimuslikkust N. Liidu seaduste suhtes. Sellega ENSV faktiliselt eraldus NSV Liidust. 1989 jaanuaris-veebruaris
sai eesti keel riigikeele staatuse ja 24. 02 kuulutati iseseisvuspäevaks. Ent need sündmused põhjustasid
impeeriumimeelsete jõudude koondumise, mida nimetatakse Interliikumiseks (vanameelsed eesti kommunistid,
kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele).
1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat :
1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek),
Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam);
2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks