ONOMASTIKA ARVESTUS
Koppel
5. Kask 10. Pärn
11.
12. Perekonnanimed pärinevad kohanimedest (sageli talunimed), isikunimedest, loodusest (taimed, loomad),
ametinimetustest ja omadustest (nt Pikk, Rõõmus). Perekonnanimed on suures osas lingvistiliselt
substantiivid, adjektiive ka palju (Rõõmus, Rikas); on üksikuid verbe (Juhtund, Eitea), adverbe (Viltu,
Õkva), pronoomeneid (Meil), numeraale (Neljandik) ja interjektsioone (Kurnau). Aluskääne suures osas
nominatiiv ja genitiiv, ülejäänud käändeid vähe. Eestis pole perekonnanimedel tüüpilist malli, vaid
kasutatakse keelesõnu kui nimesid, mis on nimed vaid seetõttu, et nad on selleks pandud. Tüüpilised
tuletised on -la, -ste, -ma ning -son. Liidetelaadsed nimeformandid -lo, -nd, -ndi, -ndo, -ng, -sar, -so, -sto
on tüüpilised eestistatud nimedele. Populaarsemad nimede järelkomponendid on -aas, -jõgi ja -mägi.
13