Teatriteaduse alused
Erijuhtumiks on
epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent
püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast
o Adressaadiks on publik, s.t. tegelase monoloog on suunatud fiktsiooni tasandilt välja.
Tegelane on teadlik saalisolijaist, kõnetab neid, esitab retoorilisi küsimusi, vaidleb
vastu oletatavale vääritimõistmisele vms.
o Autokommunikatiivne monoloog, s.o. suhtlemine iseendaga. Monoloog kujutab endast
interioriseeritud dialoogi, mis toimub mina-kõneleja ja mina-kuulaja vahel. Ilmsiks
tulevad tegelase sisevastuolud: ta vaidleb endaga, sõnastab oma kahtlused, vaeb poolt-
ja vastuargumente, et jõuda endas selgusele või langetada mingi otsus.
Remarktekst kõige laiemas tähenduses on kogu see osa näidendi tekstist, mis on (reeglina)
mõeldud üksnes lugemiseks, mitte kuuldavalt esitamiseks. Osad on:
o näidendi autori nimi, pealkiri, zanrimäärang, vaatuste (piltide) arv (näit.: Enn
annaabi.ee 
