erinevate rollide täitmisest mitmesugustes situatsioonides, vanematelt ja teistelt lähedastelt ning erinevatest eluolukordadest õpitu põhjal. Sotsiaalne tervis - inimese täisväärtusliku tegevuse aluseks, väljendudes emotsionaalses tasakaalus ja psüühilises ning füüsilises küpsuses. Sotsialiseerumine - elukestev protsess. Esmase sotsialiseerumise käigus kujuneb indiviid ümbritseva keskkonna mõjul ühiskonnaliikmeks. See tähendab, et ta interioriseerib kultuuri ehk võtab omaks sotsiaalse keskkonna teadmiste, väärtuste ja uskumuste süsteemi. Olulisteks surveteguriteks ühiskonda sissekasvamisel peetakse selliseid sotsiaal-kultuurilisi faktoreid nagu ühiskonnas valitsevad kasvatuspõhimotted, eetilised ja esteetilised hinnangud, traditsioonid, religioon jne. Sotsialiseerumisel avaldab indiviidile sotsiaalsest makrokeskkonnast intensiivsemat mõju sotsiaalne mikrokeskkond ehk inimese lähiümbrus–
Tegelikult muidugi suheldakse siiski kõigi kolmega, aga ühega eriti. Kunstifilosoofia põhiprobleemiks on uurida, kas kunstnik tunnistab materjali ja töövahendeid dialoogipartneritena või mitte. Kunstnik taotleb sõltumatust juhuslikkusest. Kunstniku, kes püüab läbi detailide tungida kujutatavasse süsteemi, tegevat võimalus 'vargaks'. Traditsiooniline kunst on professionaalse / akadeemilise kunsti vastand. See viimane interioriseerib teostuse (valitseb seda) ja eesmärgi (kunsti tehakse kunsti pärast), aga eksterioriseerib ajendi (mis on sel juhul osa tähistatavast, sest modell peab ajendi andma). Traditsiooniline kunst aga interioriseerib ajendi (üleloomulikud olendid, keda armastatakse kujutada, omavad oma reaalsust), eksterioriseerib teostuse ja eesmärgi, mis seega saavad osaks tähistajast. Mängu ja riituse suhted sarnanevad bricolage ja kunsti suhtega. Riitus lõpeb teatava tasakaaluga
annaabi.ee 
