Toodetakse maa-alustest vetest (nafta- ja gaasileiukohtades). OM: mustjashall kristallaine, rombiline kristallvõre, kergesti tekivad violetsed aurud, terava iseloomuliku lõhnaga. Lahustub hästi paljudes orgaanilistes lahustites.Keemiliselt aktiivsuselt jääb alla teistele halogeniididele (peale At). O-a ühendites: -I, I, III, V, VII. Paljude mittemetallidega (C, N2, O2, S, Se) vahetult ei reageeri. H2, Si ja paljude metallidega reag ainult kõrg temp. Reag teiste hal-dega → interhalogeniidid, leeliseliste lahustega reag → jodiidid, jodaadid. Vesinikuga → HI vesinikjodiid. Hapnikhapped: HIO – hüpojoodishape on tuntud vaid lahjades vesilahustes, HIO3 – joodhape. Hapnikuühenditest on tuntud veel oksüfluoriidid. Tootmine: Eraldatakse peamiselt looduslikest vetest, mis hapustatakse pH-ni 2,5-3,5, töödeldakse Cl2-ga või lisatakse NaNO2 lahust. Kasut: mitmesuguste anorgaaniliste või orgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, metallide
Sulamustemp. 113,5ºC (kergesti sublimeeruv), keemistemp. 184,4ºC 3.29.3. Keemilised omadused, ühendid Keemiliselt aktiivsuselt jääb alla teistele halogeniididele (peale At) Oksüdatsiooniastmed ühendites: -I, I, III, V, VII Paljude mittemetallidega (C, N2, O2, S, Se) vahetult ei reageeri (kergesti reageerib P ja As-ga → jodiidid) H2, Si ja paljude metallidega reageerib ainult kõrgemal temperatuuril Reageerib teiste Hal-dega (→ interhalogeniidid), näit. IF5, ICl3, IBr Paljud metallid reageerivad I2-ga energiliselt vaid niiskuse juuresolekul (takistab kaitsekihi moodustumist), sel juhul reageerivad I2-ga toatemperatuuril ka keskmise aktiivsusega metallid (Al, Mg, Zn) Püsivad I2 toimele (ei reageeri ka H2O manulusel): Ti, Ta ja nende sulamid, Ag Leeliseliste lahustega (lahustuvad hüdroksiidid, karbonaadid) reageerimisel → jodiidid, jodaadid: 3I2 + 6NaOH → NaIO3 + 5NaI + 3H2O 3I2 + 3Na2CO3 → NaIO3 + 5NaI + 3CO2