Hariduse areng kaasaegses Eestis (J.Dewey)
sellest tuleb kinni pidada, aga jääda kinni väitesse, et õppekava ei lase ühte või teist meetodit
rakendada, on liialt pealiskaudne.
Lisaks aine edasi andmisele rõhutab Dewey teaduste (ainete) vahelist õppekava
eesmärgiga moodustada erinevate ainete seoseid; õppekava peaks olema „väljakutsuv
võimalus rohkematele õpilastele“7. Eesti haridussüsteemis on õpetajal aga sageli raske
ühendada mitut erinevat ainet omavahel (kuigi me räägime ainete vahelisest intergratsioonist),
sest see eeldab erinevate ainete omavaheliste seoste mõistmist. Kuna õpetajad on
ainetepõhised ning omavaheline kootöö on nõrk, ei tule õpetajad selle ülesandega enamasti
toime. Lisaks on eelpool toodud arengukohtade vajaka jäämise kõige suuremaks pidurdajaks
hindeline hindamine ning riigieksamite süsteem.
Kõige progressiivsemaks sammuks õpetajate julgustamise ja motiveerimise suunas on
annaabi.ee 
