ehk värvipimedus. 18. Vari piirkond, kuhu ei kandu valgusenergiat. 19. Miks tekkivad kitsa pilu taha heledad ja tumedad triibud ? Sest tekib valguse interferents kahe või mitme laine liitumine ruumis, mille tulemusena tekivad tugevdavad või nõrgendavad piirkonnad. 20. Millal tekib valguse püsiv interferentspilt? Püsiv interferentsipilt tekib ainult siis, kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt. 21. Miks kaks tavalist lampi ei põhjusta püsivat interferentspilti? Kuna lambid kiirgavad üksikuid lainejadasid, nende liitumine ehk interferents muutub nii kiiresti ja juhuslikult , et meile tundub, nagu oleksid toa põrand , lagi ja seined ühtlselt valgustatud. 22. Missugust valguse omadust kinnitab interferentsi nähtus? 23. Missuguseid valguslaineid nimetatakse koherentseteks? Selliseid, mille lainepikkus, sagedus ja faaside vahe ajas ei muutu. 24. Millised valgusallikad tekitavad koherentset valgust? Laserid, ka
Kahe sõltumatu punktvalgusallika korral on interferentspildi saamine võimalik vaid teatud tingimustel. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused(lainepikkused) peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda (näiteks hetkeks katkeda). Interferentspilti on näinud igaüks, kas on aga pööranud sellele tähelepanu või teadnud, et tegemist on just interferentsiga. Kui mängida seebimullidega, siis näeme, et seebimullid on vikerkaarevärvilised, ehkki seebilahus on ise värvusetu. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks. Valguslained peegelduvad osaliselt õhukese kelme pinnalt, osaliselt aga lähevad kelmesse. Ka kelme teisel pinnal esineb valguslainete osalinepeegeldumine.
annaabi.ee 
