Ühe seebimulli elukäik
Valguslained peegelduvad osaliselt õhukese
kelme pinnalt, osaliselt aga lähevad kelmesse. Ka kelme teisel pinnal esineb valguslainete osaline
peegeldumine. Pärast peegeldumist kile alumiselt pinnalt väljub valguslaine kile ülapinnast.
Loomulikult läheb osa valgust ka kilest läbi, kuid meie vaatleme ainult peegeldunud valgust. Kile
jaotab iga laine kaheks. Need läbivad erinevad teepikkused, st. et lainte vahel tekib käiguvahe ja
kust väljudes võivad nad interferentsida. Valgus liigub aatomitest lainejadadena. Seepärast peab kile
olema nii õhukene, et talle langev lainejada oleks tema paksusest märgatavalt pikem. Kilede värvus
tuleneb sellest,et neile langev valge valgus on liitvalgus.
Kokkuvõtteks võime öelda nii palju, et mullid lõhkevad sellepärast, et neis olev vesi aurustub
õhku ning seejärel kuivab mull ära. Seebimulli värvus sõltub aga interferentsist, mistõttu näeme
meie mulli ka mitmevärvilisena