Rooma eraõiguse konspekt 2014
(sedere – ld.k istuma). Võib oletada, et algselt oli maa hõimude (gentes) nö
omandis ja seepärast oli seda võimalik ainult vallata. Maa andmisega vabaks
omandiks aga jäi valduse instituut alles ning ikka võimalikuks. Sellist valdust
kaitsti preetori interdiktidega, millest olulisemad olid just interdiktid valduse
kaitseks. Sellest valduse alusest tuletasid Rooma juristid valduse liigi possessio ad
interdicta ehk iusta possessio. See valdus, mida interdiktiga ei kaitstud ning mis ei
olnud ka igatud, oli possessio iniusta.
Valdust saigi kaitsta ainult interdiktidega, valduse kaitse hagisid13 Roomas ei tuntud.
Niisiis oli possessio ad interdicta kaitstud interdiktidega. Kui aga isik valdas asja
ususe alusel ja igamistähtaeg oli lõppenud, muutus ta täieõiguslikuks omanikuks ning
tema õigusi on võimalik kaitsta omandiõiguslike hagidega ja mitte valduse
interdiktidega. Kuni igamistähtaeg lõppenud ei olnud, kaitses tema valdust ikkagi
preetor