Uurmismeetodid psühholoogias
10-2 põhjal ei saaks seda väita. Seega kokkuvõttes: esineb interaktsioon
viivise ja esituse vahel.
Selline resultaat viitab ka erinevale seletusvõimalusele: diferentseeritud hääbumisele, s.o. info teate lisatunnuse kohta hääbub mälus
kiiremini kui teade ise. Tunnuse esitamine enne teadet elimineerib m-efekti, kuna nõrgendab teate tungivat mõju. Siiski lõplik seletus
sellele nähtusele on praeguseks andmata.
Interaktsioonitüübid.
Faktorite üldefektid on statistiliselt sõltumatud interaktsiooniefektidest - s.o. et teades küll kõigi faktorite üldefekti suurust ja suunda
(kõigi üksikute tingimuste puhul saadud tulemuste keskmiste põhjal), ei saa me neist tuletada interaktsiooni olemasolu või puudumist.
Ehk teisiti - täpselt ühesuguste üldefektide puhul on võimalikud mitmesugused (mitut tüüpi) interaktsioonid.
Näide: [Fig. 10-5 kuni 10-11]
Fig. 10-5 näitab, et F1 üldefekt on 20 ja F2 üldefekt on 60.
Fig. 10-6 näeme 2*2 FE, kus puudub interaktsioon