21.Kohustuslik ------ keelatud (vastand) 22.Aleetiliste väidete loogilises ruudus on paratamatuse operaatorite vastupidiseks operaatoriks … ? Võimatu 23.Üldjaatavast väitest saab ümberpööramisel…? Osajaatav. 24.Loomulikus tuletussüsteemis tähistab lisamisreegel (add) tehet, milles: ….? 25.Kesktermin on termin, mis esineb kategoorilise süllogismi…? Mõlemas eelduses. 26.Milline ei kuulu … intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne. 27.Milline … ei ole kehtiv tingiv-kategooriline süllogism? Aluse eitus. 28.Tahtmatu viga arutluses on? Paralogism. 29.Milline … kehtib nii tingiv-liigitava süllogismi korral kui ka disjunktiivse süllogismi korral? Modus-Tollendo Pollens. 30.Reeglipärases avalikus väitluses …? Peab küsija põhjendama presupositsiooni tõesust kui vastaja seda nõuab. 31.Tõesustabeliga etteantud tõeväärtusega lauset saab alati kirja panna….?
on küll harjumuspärane vahend mõistele viitamiseks, kuid neist mõistetest või tähendustest endist rääkivas metadiskursuses võiks siiski ilmutatumalt rääkida tähendustest, et ei jääks muljet, nagu aetaks segi eri maailmu: designeerimist termini ja mõiste vahel ja ekvivalentsi või samatähenduslikkust kahe termini vahel. 11.7 Mõisteseosed Mõisteseosed on seosed mõistete vahel. Nende tüüpilised kasutusalad on mõistesüsteemide joonistamine, klassikaliste intensionaalsete või ekstensionaalsete määratluste kirjutamine ja masinloetavate tesaurus- te koostamine. Ülemmõiste ja alammõiste ehk laiem mõiste ja kitsam mõiste on vastavalt laiema ja kitsama mõistesisuga mõisted. Hierarhilist mõistesüsteemi on kõige harjumus- pärasem ehitada soomõiste-liigimõiste seostega, kuid mõeldav on kasutada ka osa-terviku seost. Soomõiste ja liigimõiste on mõisted, millest ühe mõistesisu sisaldub teise omas. Näiteks puudel on koera liik