Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Fonoloogilise e tähendust eristava rõhuga k-tes väljendub rõhk nii valjuse kui ka kõrguse abil.
Rõhu tajukorrelaat on valjus rõhulised silbid on valjemad kui rõhutud.
Põhitoon - 2. Suurema sagedusega põhivõnkumine e põhitoon, s.t rõhulised silbid ja sõnad
on tooni poolest kõrgemad.
Põhjus: häälekurrud avanevad ja sulguvad kiiremini sõna rõhulises positsioonis.
Häälekurdude liikumiskiirus omakorda sõltub eeskätt õhujoa tugevusest nagu ka intensiivsuski.
Kestuse suurenemine - 3. Rõhuliste silpide ja sõnade häälikud on üldiselt oma kestuselt
pikemad kui rõhutute silpide ja sõnade häälikud neis keeltes, kus kestus ei erista tähendusi (nt
vene keel)
Kvaliteedi muutumine - 4. Rõhuliste silpide ja sõnade häälikud on üldiselt oma kvaliteedilt
selgemini hääldatud kui rõhutute omad.
Nt hääldatakse klusiilide aspiratsioon tugevamini jne.
Eesti keel on tsentraliseeriv keel, s.t pearõhuline silp on oluline
häälikute kvaliteedi