Euroopa Liidu eksamikonspekt
Seda iseloomujoont võib pidada osalt ka
neofunktsionalismi, kui teooria nõrkuseks. Ebademokraatlikkus, elitarism ning demokraatliku valitsemise
vähene arvestamine.
Neofunktsionalismile on avaldatud nii empiirilistel kui ka teoreetilistel alustel kriitikat. Peamiseks empiiriliseks
kriitikaks on see, et neofunktsionalism kukkus läbi Euroopa Ühenduse integratsiooniprotsessi ennustamisel või
siis põhjendamisel. Neofunktsionalistid ennustasid pidevat poliitilise integratsiooni intensifitseerumist läbi
ülekande efekti. Reaalsus aga ei vastanud neofunktsionalistide ennustatud trajektoorile. Lääne-Euroopas toimus
1970-ndatel ja 1980-ndatel väga aeglane integratsioon ning osade kriitikute sõnul isegi toimus vastupidine
protsess.
Teoreetilisel tasandil on avaldatud kriitikat, et neofunktsionalistid panevad liiga suure rõhuasetuse
rahvusteülesele komponendile regionaalses integratsioonis ning et rahvusriikidele ja valitsustevahelisele
koostööle pööratakse liiga vähe tähelepanu
annaabi.ee 
