Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
A ja N on mittehargnevad
kategooriad, mistõttu nende järjekord pole ennustatav. Hargnemine iseloomustab süntaktilist struktuuri.
12. Morfeemide liigid:
· sufiks järelliide
· prefiks (kõige sagedasem) eesliide
· tsirkumfiks 2-osaline ,,ümbritsev" afiks, mis liitub nii tüve algusse kui lõppu (prefiks+sufiks, nt ge-mach-t)
· infiks katkestab tüve
· (reduplitseeritud afiks tüüpilised tähendused: rohkus, deminutiiv, intensifitseerimine)
· suprafiks/superfiks seotud suprasegmentaalse nähtuse morfoloogilise tähendusega; rõhutõstmise eesmärk
(nt inglise keeles)
· nullmorfeem
· kliitik (nt gi/ki)
· portmanteau/eraldi liigita morfeemid)
13. Grammatiseerumine morfoloogia mõiste, kus tekib kas grammatiline morfeem või grammatilisem
tähendus.
Grammatikalisatsiooni võib mõista 2 tähenduses:
· Lai tähendus grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsess, mis kätkeb endas nii