Vabadussõja kindralid ja admiralid
1. oktoobril 1920 lahkus R. J. Reimann omal soovil tegevteenistusest. 1.jaanuarist
1923 kutsuti ta aga uuesti teenistusse ja oli alul sõjaministri kindralmajor Jaan Sootsi
vanem käsundusohvitser. Märtsist 1924 kuni juunini 1929 oli ta Sõjaministeeriumi
Korraldusvalitsuse ülem. 1923. aastast oli ta ka Sõjakooli lektor ja Kindralstaabi
Kursuste dotsent sõja-administratsiooni alal; alates 1925.aastat õpetas ta Kõrgemas
Sõjakoolis intendanditeenistust, mis 1927. aastast tõlgiti eesti keelde kui ,,varustamine
ja seljatagune''.
Lõpetas 1929. aastal oma õppejõutegevuse Kõrgemas Sõjakoolis ja sai samal aastal
Sõjanõukogu alaliseks liikmeks.
24. veebruaril 1932 ülendat Rudolf Johannes Reimann kindralmajoriks.
Märtsist 1934 töötas ta Kaitseministeeriumi nõukogu alalise liikmena ning oli
1936-1940 ühtlasi sama nõukogu asjadevalitseja.
R. J. Reimann jäi imekombel okupantide poolt represeerimata ja suri pärast II