Vabadussõja kindralid ja admiralid
nooremleitnandina. Teenis nüüd aastail1907-1910 216. Insari tagavarapolgus
Pensases, seejärel 1910-1911 nooremohvitserina 196. Insari polgus Zlatoustis.
Õppis 1911-1917 St. Peterburgis Intendandiakadeemias ja teenis seejärel lühikest
aega 67. jalaväediviisi intendantuuri käsundusohvitserina ning 1914-1917 sama diviisi
intendandina. Ülendati sel ajal 1917. aastal alampolkovnikuks.
28. detsembril 1917 tuli R. J. Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks.
Järgmisel aastal rahvusväeosade laialisaatmisel läks temagi erru, erustumisel ülendati
ta Eesti Ajutise Valitsuse poolt polkovnikuks. Saksa okupatsiooni lõppedes määrati R.
J. Reimann 11. novembrist 1918 Sõjaväe Varustusvalitsuse, hiljem Sõjaväe Varustuse
ülemaks; ta teenis neis ameteis ning Sõjanõukogu liikmena kogu vabadussõja aja.
Eesti sõjaväe intendanditeenistuse loojana oli R. J. Reimannil suuri teeneid
annaabi.ee 
