Friedrich Willhelm Joseph Schelling
võimalikkuse kahtluse alla seadmist just sellele oli Fichte aga oma filosofeerimisega
alati soovinud vastu seista. See on tema jaoks spinozism antud terminiga märkis Fichte
tema enda filosoofilise seisukoha negatiivset vastandpositsiooni.
Schelling seevastu jõuab Fichte positsioonist tõukudes oma loodusfilosoofiat arendades
Fichtega võrreldes hoopis erineva looduse mõisteni. Loodus ei samastunud tema jaoks
sugugi enam meeltega tajutava maailmaga, vaid omas nii meelelist kui ka intelligiiblit
olemist. Looduse tõde ei ole tema silmis tabatav ei Newtoni poolt loodud
loodusteadusega, mis näeb looduses vaid suurt mehhanismi, ega ka teadusõpetusega, mis
käsitleb loodust kui pelka vahendit ilma immanentse seaduspära ja sihita.
Schellingi põhiprobleemiks oli subjekti ja objekti, vaimu ja looduse, ideaalse ja reaalse
kui vastandite ühtsus. Ta püüadis Fichte subjektiivset idealismi ühendada oma objektiivse
idealismiga.