Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile?
sajandil pärit
riikide siseasjadesse sekkumise taunimise põhimõtete vastuolu kaasaegse rahvusvahelise
ühiskonnakorraldusega, mis väärtustab inimõiguseid ja peab neid riikide õigustest
olulisemaks. Riikide suveräänsuse printsiip ei luba 21. sajandi valitsejatel karistamatult
pidada sõdu oma enese rahvaste vastu.
Kuid Süüria ühiskond on kodusõja tagajärjel lõhestunud. Assadi vastase opositsiooni
moodustavad erinevad kildkonnad islami äärmuslastest liberaalse intelligentsini, keda
ühendab vaid vastasseis valitsevale režiimile. Paljud toetavad Assadi režiimi sel lihtsal
põhjusel, et nad kardavad opositsiooni võimuletulekut veelgi rohkem. Nagu “Araabia kevade”
sündmused on näidanud, siis Läänele sobivate liberaalsete poliitikute tegelik mõjujõud
ühiskonnas võib jääda marginaalseks ning rahva toetusele apelleerides võivad esile kerkida
hoopis teised, kelle vaated ei pruugi sobida Lääne ootustega. Relvastatud vastupanugruppidest