Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni
Ülikooli avamine oli aga suur
areng edasi, kogunes siia ju haritalsti ja ühel päeval sai talupoegi sinna õppima asuma. 1684.aastal korraldas
rootslane Forselius kooli, kus õpetati välja köstreid ja koolmeistreid. Tema jaoks oli siinse hariduse edendamine
tähtis ning 4 aasta jooksul suutis ta nii mõndagi ära teha. Tema tegevus andis suure tõuke edasiseks hariduse
arenguks. Ehitati koole ja talupoegi sunniti õppima. See tähendas seda, et maarahvas hakkas mõtlema
intelligentsemalt. Negatiivne oli aga see, et toimusid nõiaprotsessid, mille tagajärel tapeti Eestis 65 inimest läbi
piinamise. Kirikute kõrvale hakkas tekkima ka kõrtse, kus veedeti vaba aega, kuulati külauudiseid, kuid peeti
maha ka kaklusi.
Rootsi kuningas Karl XI viis läbi suure reduktsiooni, mis tähendas, et hakati kärpima baltisakslaste rikkust ja
võimu ning tagastamisele kuulusid kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse rootsi valitsuse ajal. Mõisnikud
annaabi.ee 
