kahetahulisena: hea ja paha, inimene ja stepihunt. Igas inimeses on peidus erinevaid tahke, mis avalduvad kas kogu aeg, kriitilistes olukordades, mõni vaid korra elu jooksul. Harry Haller on intelligent. Paralleel Goethe Faustiga, ta on palju õppinud ja lugenud, kuid tunneb, et sellest ei piisa. Ta näeb endas vaid kahte poolust inimest ja stepihunti. Inimene esindab intelligentsemat poolt, kedagi, kes hindab vaimseid väärtusi. Stepihunt esindab mässajat, kes on vastuolus intelligendiga. Harry tahab olla pigem inimene kui stepihunt, aga maailm tema ümber on labane ja ta võõrandub sellest. Stepihundi jaoks on selline maailm ideaalne, aga Harry jaoks mitte - ta otsustab sooritada enesetapu, kuna näeb ainult selles võimalust lahkuda maailmast, mida ta põlgas. Siiski ei jõua Harry enesetapuni. Tüli professori juures tekitas temas veel suuremat põlgust ümbritseva vastu ja ta otsustas endalt kohe elu võtta, mitte enam oodata. Siis aga
inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus. Need on lapse loomupärased tundmused ja alles hiljem arenevad intelligendiga seotud jõud nagu otsustusvõime, tahtetugevus ja peenetundelisus, kuid mil tasemel nad arenevad, see kõik sõltubki kasvatusest. Lapse kasvatamiseks positiivses suunas on meil vaja tundma õppida tema iseärasusi. Tavaliselt saab lapse mingeid omadusi muuta, arendada neid kasvatuslike harjutuste ja erinevate situatsioonidega, kuid selle üks eripärasusi on see, et väga tugevaid kaldeid ei saa pelgalt kasvatuslike meetoditega muuta või siis parandada. Siin võib isiksuse kasvatamist
annaabi.ee 
