Sügisball
klassikast ja kodu asub raamatute vahel, mees, kelle jaoks igasugune väline on täiesti teisejärguline.
Mees, kes mitte ei põlasta välist, vaid ta isegi ei mõtle selle üle, mida ta sööb, seljas kannab, joob
või suitsetab. Mõnikord ta avastab end söömas lastevorsti ja jääb siis end korraks kõrvalt vaatama.
Ta näeb kõikjal pigem arhetüüpseid sümboleid, kui lihtsaid tarbeesemeid. Lihtsus ja mõtlematu
siirus on talle võõrad, ta kipub asju üle intellektualiseerima ja selle tõttu toob enda ellu pahandusi.
Ta on äärmiselt edeva sisemise minaga ja see väljendub tema retoorikas ja loomingus. Ühel hetkel
ta siis isegi mõistab seda ja tunnistab, et armastab ainult iseennast.
Laura tegelaskuju puhul on kõige olulisem tema sissepoole suunatus ja suhe oma lapsega. Ta on
väsinud, tema elu on hangunud,ning tema lähedasim inimene on tema laps. Ulvi nagu teisedki
selles filmis, otsib õnne. Oluline on, et ta selle õnne leidis.