Tarbimissotsioloogia
(kultuuriministeerium).
Firth ja Savage (1993) leiavad, et selline sõdimine akadeemiisej a popkultuuri vahel
(näiteks) lihtsalt vastandumise pärast on naeruväärne. Kuid nad leiavad, et on
toimunud teadmiste edasiandmisel ja hindamisel liikumine ,,intellekti autoriteedilt"
,,eksperdi autoriteedini" - ehk reportaaze annavad inimesed, kes on asja ,,sees" (Võsa?)
Nende arvates võitlus ei toimu mitte klassi sees, vaid kommerts ja intellektuaalkultuuride
sees.
Seega maitse annab mitte võimaluse öelda, et mingid tooted on paremad kui teised,
vaid ka inimesed, kes neid definitsioone kasutavad, on paremad/halvemad kui teised.
Bourdieu plussiks on see, et habituse üritab üle saada paljudest seni vaevanud
dihotoomiatest: sturktuur/tegevus, vabadus/vajadus, ratsionaalsus/irratsionaalsus.
Tegevus struktureerib, Kuid teisest külljest on tegemist liigse determinisimiga - kui habitus
suunab tegevust, siis mis suunab habitust?