Eesti, minu viimane kiri Sulle ja kodustele
Rutiin on tagasi
tulnud, juba leitakse uued teemad, mille üle diskuteerida, mis kõik hajutab tähelepanu
Ukrainast eemale.
Me oleme olnud kümme aastat NATOs, me oleme tõestanud ennast läänemaailma liitlastena.
Mingi kontingent kindlasti leiab, et antud kirjatükk on loodud hetkelise patriootlikkuse tunde
ajel ja roosasid prille kandes, aga isegi kui see nii oleks? Me oleme tõestanud ennast riigina,
kes vääriks päästmist - mida rohkem me integreerume ning rahvusvaheliste
organisatsioonidega liitume, seda seotumad me globaalses plaanis oleme. Suhtumine, et keegi
ei tule meile appi, ei aita kuidagi olukorrale kaasa. Pigem mängida avatud kaartidega ning
eeldada, et partnerid ei blufi. Eesti-sugustel riikidel tuleb paraku nagunii suuremate sabas
sörkida ning pooli valida; poliitiline ja sõjaline jõud on argumendid, millega endale maailmas
positsioon välja kaubeldakse.
annaabi.ee 
