KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA
Selles .piiride avamise protsessis kaotab rahvusterritoorium
kui eestlaste enesemääratluse üks kesksemaid mõõtmeid oma senise kaalu ja tähenduse.
(Ruutsoo 2000).
Eesti olukord on veidi erinev (vaid Läti on samasuguses olukorras). Piirideta Euroopa hakkab
Eestit mõjutama kahesuunalise migratsiooni kaudu, kus nii sisse- kui väljarändajad võivad
olulisel määral olla mitte-eestlased. Piiride avanemine tähendab Eesti jaoks nii seda, et ilmselt
kiireneb integreerumata elanikkonna osa (peamiselt hilisimmigrantide) suundumine teistesse
Euroopa Liidu riikidesse, aga samas võivad nende asemele tulla uusimmigrandid näiteks hiljuti
liitunud Bulgaariast või Rumeeniast. Eestis adapteerumist ja integreerumist takistab venekeelsete
immigrantide tugev kultuuriline seos Venemaa kui emamaaga (Lensment 2005). Seda seost on
neil suhteliselt lihtne säilitada ka teistes riikides ja tuleb tõdeda, et Euroopa Liit meenutab
annaabi.ee 
