Õiguse üldteooria
Tuleb silmas pidada, et õigustekstide keele
vahenditeks on ühiskeele sõnavara, õigusterminid, õigusteksti esemeks oleva eluvaldkonna
terminid, tänapäevane kirjakeele grammatika. Lingvisti töö õigustekstidega omab spetsiifikat,
mis tuleneb õigusteksti enda olemusest. Samas vaja tunda ka keelereegleid ja -norme. Ühes
oma osas on õiguse teooria kindlasti õiguse keeleteooria.
Sotsiolingvistika – sotsioloogia ja lingvistika vahealal kujunenud integratsioonteadus, mille
käsitlusobjektiks on keele ja ühiskonna vastastikused seosed. Mistahes õigusakt on keelerüüs
antud eeskiri sotsiaalsuhete korraldamiseks ja kuulub Sotsiolingvistika huviorbiiti. Järgnevalt
seaduskeele käsitlus sotsiolingvistika seisukohast vaadatuna:
Üldkeel Rahvuskeel Ühtluskeel
Allkeeled
Dialektid Sotsiolektid (terminoloogia) Funktsionaalstiilid
annaabi.ee 
