Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs
P. Kreitzberg ja S. Priimägi väidavad (1992),
et positivistlikku õppimist-õpetamist iseloomustab atomism: tähendust mitteomavate
infoosakeste õppimine ja nende omandatuse lineaarne standardiseeritud kontroll;
õppimistulemust vaadeldakse primitiivselt õpitud teksti vms reprodutseerimisena, mitte
4
aga õppija olemasolevate ja uute, õpitavate teadmiste integratsioonina. Positivism kujutab
teooria ja praktika seost ühesuunaliselt (teaduselt või teoorialt praktikale ). Positivistlik
paradigma näeb inimeses passiivset vastuvõtjat, kelle käitumise motiividki tulevad
väljastpoolt, kelle käitumise määravad ära anonüümsed jõud ja vormivad sotsiaalsed
protsessid.
Kooliajal sain küll põhjalikud teadmised faktidest, kuid puudu jäi oskusest ühendada uut
info sellega, mis oli juba teada. Luua seoseid vana ja uue vahel .