Eksistentsialism. Hemingway
vähem muutunud.
Ikka ja jälle pean kuulma sellest, et vene vähemus on Eesti riigi jaoks suur ohuallikas. Kui
keegi riputaks internetti üles kriisistsenaariume, mille järgi õpetatakse tegutsema meie
riigiametnikke ja julgeolekuteenistuste töötajaid, siis paistaks lugu krooni devalveerimisest
nende taustal sama süütu kui Lumivalgekese muinasjutt. Kuid kas riik võtab midagi ette, et
seda ohtu vähendada või muuta hoopis uute võimaluste allikaks? Ma ei räägi praegu
integratsioonikavast, sest keeleõpe või abi tööturul iseenesest ei tee inimesest aktiivset
kodanikku.
Muret tekitab, et Eesti riigimehed ei näe venelastes poliitilist ressurssi. Kui ma arutan seda
küsimust erakondade esindajatega, siis püüavad nad kas tagasihoidlikult teemat vahetada või
kõlab vastuseks umbes selline fraas: "Aga meie erakonnas on ju palju tublisid vene inimesi,
kes osalevad aruteludes ja on väga teretulnud!" Suurepärane, aga kes teab nende inimeste
nimesid