Aeglastel sagedusmuutustel tagatakse praktiliselt generaatorite täielik sünkronisatsioon. 5.3.5. Signaalisage- duse automaatsed otsingusüsteemid- Vajadus signaalide otsimiseks sageduse järgi tekib juhul, kui signaali sagedus ei ole täpselt teada või kui on vaja valida mitmete erinevate jaamade vahel näiteks raadioringhäälingu ja TV vastuvõtjates. Tüüpilisem otsingusüsteemi lahendus on toodud (joonis 5.3.12). ·Juhtpinge formeeritakse integraatoris, mille sisendisse antakse summatori signaal. ·Summaatori signaal formeeritakse omakorda kolmest signaalist: 1. Elektronvõtme kaudu pealeantav pinge pingeallikast. See kutsub integraatori väljundis esile suhteliselt aeglase tüürpinge U tüür muutuse. Aeglaselt muutuv tüürpinge, mõjutades sageduse juhtplokki, muudab aeglaselt ka heterodüünisagedust, tagades signaali otsingu sagedusdiapasoonis. 2. Saehambakujuline signaal. Tüürpinge antakse etteantud rakenduslävega nullimisplokile
väljundpinge lõplik ajavahemiku korral. Integreerimiskonstant. Integraatori sagedustunnusjoon. Teatavasti ideaalne integraator annab väljundis signaali, milline on võrdeline sisendsignaali integraalile aja järgi. Väljundsignaal avaldub sisendsignaalialuse osa pindalaga. Tänu inverteeriva sisendi virtuaalsele maale on vool takistil R1 määratud suhtega: Usis R1 See vool peab läbima mahtuvuse C, mis kindlustabki väljundsignaali. Reaalses integraatoris peab arvestama integraatori sisendis olevat eelpinget (alaliskomponenti), mis viib ideaalse integraatori väljundpinge pidevale kasvule kuni väljundi küllastumiseni. Alalispinge reziimi stabiilsuse tagamiseks tuleb kondensaator sillata takistiga Sellega on piiratud madalsagedusliku-, kaasaarvatud ka alalissignaali võimendus, olles nüüd piiratud suhtega: R2 R1 // All olev jutt on raamatust // Kui puudub takisti R2, siis tagasiside ahelas olev kondensaator laadub vooluga iC,
annaabi.ee 
