Insuliin langetab veresuhkru taset. Inimese ööpäevane insuliinivajadus on normaalselt 50-60 toimeühikut. Insuliin stimuleerib glükoosi omastamist rakkude poolt energia saamise eesmärgil ning glükoosi salvestamist glükogeenina maksa- ja lihasrakkudes, samuti glükoosi ülejääkide muutumist rasvadeks. Tekkemehhanismi alusel esineb mitut tüüpi diabeeti: · I tüüpi diabeet on noorukite ehk insuliinsõltuv diabeet. Põhjuseks on insuliinitootmise puudumine. Seda tüüpi diabeet algab tavaliselt vanuses 0-35 aastat. Raviks on vaja süstida insuliini. I tüüp areneb suhteliselt kiiresti ning sellesse haigestumist vallandavad keskkonategurid, millest seni veel vähe teatakse. Soodustav roll on geneetilistel faktoritel: 20 protsendil I tüüpi diabeetikutest on positiivne perekonnaanamnees. · II tüüpi diabeet on täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet. Moodustab
defitsiidil, st. on tingitud kõhunäärme puudulikust insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest kudedes e. insuliiniresistentsusest (või mõlemast). Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Haiguse pikaajalisel kestmisel kahjustuvad veresooned ning närvisüsteem. I tüüpi diabeet (IDDM) -- noorukite (juveniilne) ehk insuliinsõltuv diabeet. Põhjuseks on insuliinitootmise puudumine. Seda tüüpi diabeet algab tavaliselt vanuses 0-35 aastat. Raviks on vaja süstida insuliini. Etioloogiliselt on tõenäoliselt tegemist autoimmuunhaigusega. Autoimmuunpõletiku tagajärjel Langerhansi saarekeste B-rakud hävivad, tekib täielik insuliinipuudus, mis tuleb asendada. Soodustav roll on geneetilistel faktoritel: 20% -l I tüüpi diabeetikutest on positiivne perekonnaanamnees.
annaabi.ee 
