Geneetika
vastuvõetaval tasemel püsiks. Süstitavat insuliini hangiti tavaliselt teistelt loomadelt,
kuid paljud suhkruhaiged muutusid selle vast allergiliseks. Nii siirdasidki teadlased
7
inimese insuliinigeeni ühe bakteritüve rakkudesse. Inimese DNA lõiguke liitus
ühtseks tervikuks bakteri genoomiga ning neist bakteritest said insuliinitehased, mis
hakkasid valmistama suurel hulgal inimese insuliini. (Brookes, 2002)
Tänapäeval kasutatakse geenitehnoloogiat üha enam ka põllumajanduses.
Geneetiliselt muunadatud taimed on haiguste suhtes resistentsemad, kannavad
rohkem või paremat vilja. Geneetiliselt muundatud taimedeks nimetatakse taimi,
kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia
meetodeid. Lühidalt võib protsessi kirjeldada järgmiselt. Mõne organismi genoomist
annaabi.ee 
