all. Insuliininõela ei tohi lükata naha sisse päris lõpuni (selle murdumise oht!). Te vajate: · insuliinisüstalt koos nõelaga · insuliinipudelit (ampulli) · või insuliinisulepead koos nõelaga · desinfitseeriva vahendiga immutatud vatitampooni · kuiva vatitampooni Kui nahk on puhas, siis ei ole vaja eelnevalt enne süstimist nahka piiritusega puhastada. Vajalikud toimingud: 1. Peske käed voolava vee ja seebiga 2. Lugege läbi insuliinipudeli) olev etikett ja veenduge, et teil on õige insuliin ja sobiv säilivusaeg. 3. Kui insuliinipudelil on plastmasskork, siis eemaldage see pudelilt. 4. Veeretage insuliinipudelit ettevaatlikult peopesade vahel - see võimaldab pikatoimelisel insuliinil ühtlaselt seguneda ning soojeneda kehatemperatuurini. 5. Puhastage insuliinipudeli kork või ampulli kork piiritusetampooniga. 6. Eemaldage kaitse süstlanõelalt ning hoidke see alles. 7. Tõmmake tagasi süstlakolb, et õhk pääseks süstlasse
kehavõõras ja erineb sünteesi teel saadud inim- ehk humaaninsuliinist. 1980. aastal õnnestus laboratooriumis valmistada nn biosünteesilist insuliini, mille struktuur on sama, mis inimese 13 orgnismis valmistatud insuliinil. Seepärast nimetatakse ka laboratoorsel teel valmistatud insuliini iniminsuliiniks. Viimatinimetatu ei põhjusta antikehade teket. Tähistus HM (human insulin) insuliinipudeli etiketil tähendabki, et tegemist on humaaninsuliiniga. 1994. aastal hakati tootma ülilüitoimelist insuliinu (analooginsuliin), milles on muudetud aminiohapete järjestust, võrreldes teiste iniminsuliinidega. 2003. aastast on kasutusel ülipikatoimeline insuliin (Lantus).3 6.2 Insuliinitüübid Eestis on kasutusel mitut liiki insuliine (põhiliselt Novo Nordisk ja Lilly firma insuliinid). Insuliinid erinevad üksteisest toimeaja pikkuse ja maksimaalse toime tugevuse poolest. I