Diabeet ning selle tüsistused
kaudu uriiniga, viies kaasa nii vedelikku kui ka energiat (Brewer 2009: 10-11).
Suhkrutõbi jaotatakse esimeseks ja teiseks tüübiks. I tüüpi ehk insuliinisõltuvasse diabeeti
haigestuvad enamasti lapsed või noorukid, kuid võivad ka haigestuda vanemad inimesed.
(Ilanne- Parikka jt 2000: 15). See on haiguse haruldasem vorm, mis tekib geneetiliste ja
keskkonnategurite koostöö tulemusel (Brewer 2009: 14). ,,I tüübi diabeedihaige ravi
koosneb haige harimisest, dieedist ja insuliinasendusravist." (Brewer 2009: 24). Insuliini
on võimalik manustada süstetena või pumba abil ja ravi on eluaegne (Ilanne- Parikka jt
2009: 31-32)
II tüüpi ehk insuliinisõltumatu diabeet on haiguse levinuim vorm, mis mõjutab peamiselt
keskealisi ning ülekaalulisi inimesi, kuigi see võib tekkida ka varem. Erinevalt 1. tüüpi
diabeedist on 2. tüüpi diabeet tingitud eluviisist (ülekaal, istuv eluviis, ebaõige toitumine).
(Malouf 2014: 22-23)