Kaasaegsed pop-ja rockmuusika stiilid ja nende eelistused koolinoorte seas
Stiil arenes välja kõrvuti hiphop-kultuuriga Bronxis 1970. aastatel
peamiselt afroameeriklaste tänavakultuurist. Seda defineerivad võtmeelemendid
nagu räppimine, DJ-d, scratching (ingl k scratching kraapimine), sampling (ingl k
sample proov, osa, tükk), beatboxing (rütmitaust suuga). Terminit ,,räppima"
kasutatakse tihti samatähenduslikult terminiga hiphop, kuigi viimane tähistab
tavaliselt tervet subkultuuri. (Wikipedia)
Hiphopi kaks olulist komponenti on räppimine ning instumentaaltaust. Viimase
kujundab DJ (ingl k disc jockey plaadikeerutaja), kes võib ise olla räppar.
Taustamuusika esitatakse heliplaadilt. Levinud võte on plaadi liigutamine edasi-
tagasi ehk scratching. Tänapäeval kasutatakse ka rütmimasinat, süntesaatorit ja
14
samplerit - arvutis helisignaali töödeldavaks muutev ja seda digitaalkujul teisendav
seadet (EKSS 2009).