Eesti ajalugu
Rahvaharidus
1. Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad.
2. Koole vähe, õpetajad ise väheharitud, koolihooned peaaegu puudusid.
3. 1765. aastal võeti vastu kindralkuberner Browne'i ettepanekul koolikorralduse kava, mille
kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa. Mõisnike vastuseisu tõttu
nõue täit rakendamise ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem.
4. 1774. aastal andis Browne välja instuktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist
vastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid.
5. 1787. aastal andi välja Browne'i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja
kihelkonnakoolide asutamise vajadust.
6. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati
lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja
lauluraamatuid.
Eestikeelne kirjasõna 18