Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte jagunemise loogika, väljendus ja karakteerimisjõud. Bachi vokaalmuusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati (sh ,,Kohvikukantaat", 1732), neli lühimissat, võimsad ,,Missa hmoll" (1733) ja ,,Matteuse passioon" (1723), ,,Magnificat" (u. 1723), kaks oratooriumi (,,Jõuluoratoorium" ning ,,Lihavõtteoratoorium", 1734), motette ja laule. Instrumenteelloomingus on Bach suurt tähelepanu osutanud klaverimuusikale. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ,,Hästitempereeritud klaveri" (I osa 1722, II osa 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad klaveriloomingusse "Prantsuse süidid", ,,Itaalia kontsert", ,,Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu