Mõtte mõttest
(korrespondentsteooria), siis jõutakse realistlikele seisukohtadele.
Selle järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks ongi liikumine tõe
suunas tegelikkuse täieliku kirjelduse poole.
Realismi kriitikud kahtlevad tegelikkuse tunnetamise võimalikkuses ning inimese
võimekuses. Ainus, mille kohta me midagi kindlat väita saame, on fenomenid, mitte
tegelikkus.
Kui pidada silmas tõde kui kooskõlalisust (koherentsusteooria), siis jõutakse
instrumentalistlikele seisukohtadele, mille järgi on teadusteooriad mugavad vahendid
seletamiseks, kuid ei peegelda tegelikkust. Nt aatom või elektron on teoreetiline mudel,
millele ei vasta tegelikkuses mitte midagi.
39
Teaduse baasmõisted on kõik suuremal või vähemal määral teoreetilised (nt punktmass).
Instrumentalismi kriitikud tuletavad meelde, et paljusid teoreetilisi mudeleid on õnnestunud
ka eksperimen-taalselt kontrollida, nt benseeni molekul või aatomi struktuur.