Pierre Boulez
Esimene klaverisonaat, "Polyphonie X" 18 instr-le; esimene totaalselt serialistlik teos oli "Struktuurid I"
(1952) kahele klaverile, esiettekandel Pariisis mängisid Messiaen ja Boulez.
1950ndate teisest poolest alates viljeles vaba serialismi, st kasutab seeriaid ositi või on seeria lühem
kui 12 nooti. Rohkem tõuseb esile kõlapeenus, tämbrinüansid. Tähtteoses "Meistrita haamer" ("Le
Marteau sans maître" 1955; René Char'i poeemidele) kontraaldile ja 6 instrumentalistile on seeria kasutus
vabam, meloodiline stiil meenutab improvisatsiooni ja tämber on koosseisust tulenevalt üsna eksootiline.
Boulez kirjutas varasemaid teoseid korduvalt ümber, andes neile uusi vormilisi lahendusi work in
progress. Nt teosest "Pli selon pli" (1962, Mallarmé luulele, pealkiri tõlkimatu, ~ "volt voldi järel") sopr. ja
sümf.ork, tegi Boulez 30 aasta jooksul korduvalt uusi versioone.