RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS
Mängija on samaaegselt ka tantsija ja pill.
Nii kogeb laps ennast kõige mitmekülgsemal viisil (mõjutatakse liikumis-, kompimis-, kuulmis-
ja nägemismeelt). Ta tunnetab ennast terviklikuna ja samal ajal tunneb väga selgelt oma keha.
Kehapillil mängimine toetub koordinatsioonile ning arendab meetrumi- ja rütmitunnetust. Oskus
mängida kehapilli ostinaato saatemotiive on heaks dirigeerimise eelharjutuseks ning oluliseks
eelduseks musitseerimiseks instrumentaariumil. Seejuures ei tohiks unustada kehapilli kui
iseseisva mänguliigi osatähtsust ja kasutusvõimalusi.
Kehapill liikumises ja tantsus: liikumises aitab kehapillil mängimine rõhutada meetrumit, takti
rõhulist osa, fraasi lõppu või suuna muutumist. Mitmetes rahvatantsudes esineb plaksutamise-
patsutamise-trampimise kombinatsioone. Samuti saab kehapillil mängimist kasutada
liikumisimprovisatsioonides.
Laps mõistab kõige paremini seda muusikat, mida ta on ise teinud