Mitmekeelne oskussuhtlus
Juliane House’i (1997, 2001) analoogne jaotus on ilmsete (overt)
ja varjatud (covert) tõlgete vahel. Esimeste puhul on ilmne nende
tõlkestaatus, nad on metatekstid teiste tekstide kohta. Varjatud tõlked
toimivad iseseisvate tekstidena, olenemata oma võimalikust seosest ühe
või mitme muukeelse originaaliga. Christiane Nordi (1997) jaotus on
instrumentaalse ja dokumentaalse tõlke vahel. Dokumentaalse tõlkega
dokumenteeritakse ehk kirjeldatakse lähteteksti, instrumentaalsega
täidab selle väljaandja mingit oma eesmärki. Nord on põhjendanud
instrumentaalse lähenemise eeliseid koguni sellise keelekesksuse kantsi
nagu biiblitõlke puhul ja oma tõekspidamisi ka praktilises piiblitõlkes
rakendanud (2001).
Roger Bell (1991) on esitanud tõlkimise protsessimudelitest kõige
põhjalikuma, mis küll sisaldab dekodeerimist ja seejärel kodeerimist
läbi kõigi keeletasemete, aga jätab siiski välja tõlkija kui suhtlustaotlust