oli palju vokaalnumbreid. Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte
Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da capoaaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati
Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Instrumentaalmuusika on 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte.
Teised uued vokaalinstrumentaalzanrid Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele dacapoaaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Neid kirjutasid tihti samad ning esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistritekoolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte
Tema isa oli kontsertmeister ja soolode mängija. Straussil oli Wagneri ooperitega kokkupuude hiljem. Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. Ning tema dirigendikarjäär oli särav elu lõpuni. Straussi produktiivsus on võrreldav Mozartiga, kuid tema muusika jaguneb lavaliseks ja instrumentaalmuusikaks. Straussi üheks eeskujuks oli Wagner, kuid samuti ka Liszti programmilisus. Temaatika pärineb kirjandusest. Neoklassitsism Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism.
annaabi.ee 
